Õnn on veider. Möödunud neljapäev oli täiest argine päev, pool päeva koristasin, õhtul käisin trennis ja pärast pikutasin teleka ees. Mu unistuste mees ei koputanud ukse taga, ma ei võitnud lotoga, kõik mu lähisuhted polnud korras, mu toas oli(ja on)remont pooleli, aga ma olin oma lihtsate toimetuste juures siiralt õnnelik. Nii hea oli vahelduseks iseendaga läbi saada, oma mõtteid mõelda, harjaga ringi tantsida ja treamill'il oma süda välja joosta.

Õnn on veider. Vahel tundub, et ta tuleb ja läheb nagu ise suvatseb, aga üks teadmine on mul igal juhul olemas: mehed, lapsed, autod, ilusad asjad ja kõik see muu on tore ja isegi teretulnud, aga minu õnn algab minust endast.