Congrats, you failed at life

Todo list asjadest, mida peab nüüdkoherutturuttu tegema aina kasvab ja kuidas ma sellele reageerin? Loomulikult omas mullis vegeteerimisega. Ma magan, söön ja käin tööl, sest need on vältimatud. Ülejäänud ajast olen stand by režiimil ja mõtlen oma elule napakaid stsenaariumeid välja, selle asemel, et päriselt midagi teha ja hmmm...näiteks eksisteerimise asemel elada. Täna hommikul vedelesin (vähemalt) kaks tundi poolunes-poolärkvel voodis, sest ma ei tahtnud magada ega ärgata ega õigupoolest mitte midagi teha. Päris hale. Ma ei tea, kas see on reisipohmell, masendus või  äkki lihtsalt mu olemus, aga igal juhul tuleb see alla suruda ja järgmisel nädalal vastikult asjalik olla. Ma vean ainult iseennast alt ja see on päris vastik tunne.