Mu teekond algas Tartust 21. märtsi öösel kell kaks bussisõiduga Riiga. Lennujaama jõudsin natuke peale kuute, seal tuli enne Rooma lendu veel kolm ja pool tundi aega surnuks lüüa. Kuna bussis mul praktiliselt magada ei õnnestunud (ainult nokkisin ja ärkasin iga 15 minuti tagant läti- ja venekeelse möla peale) jäin kohe kui lennuk liikuma hakkas magama. Ärkasin umbes 40 minutit enne maandumist. Roomas tuli taaskord oodata, seekord õnneks natuke vähem. Lennul Roomast Napolisse põõnasin jälle ja ärkasin alles maandumisel.
Napolis algas mu reisi kõige närvesöövam osa. Kõige pealt sõitsin shuttle bussiga lennujaamast kesklinna. Bussi leidmine läks üsna kiiresti ja seal oli ka üks mees, kes inglise keelt oskas, nii et polnud kahtlust, et tegu on õige bussiga. Lennujaamas tundus Napoli täitsa kena, päike paistis, põõsad õitsesid ja rohi oli roheline. Mida rohkem kesklinna sõitsime, seda koledamaks vaatepilt muutus. Kõikjal oli prügi ja algeliste "grafititega" soditud ning lagunenenud fassaadidega majad. Südalinnas rippus kuivav pesu üle rõduäärte peatänava poole. Kuigi ma olin kuulnud, et Napoli on üsna räpane linn, oli vaatepilt üsna üllatav. Samuti oli seal igal tänanurgal pahnakaupmees, kes üritas "iPhone" ja "Micheal Korsi" käekotte maha ärida. "Issand, see on nagu soe Poola!" oli mu esimene mõte. (no offence Poola, ma tean, et ma teen sulle asjata liiga)
Kesklinnas tuli leida Foggia bussipeatus, mis pidi väidetavalt asuma mingi suure raamatupoe ees. Esimese hooga läksin rutates rongijaama kõrval asuvasse bussijama (raamatupoe olin hetkeks unustanud, sest kust mujalt ikka bussid minema peaks, kui mitte bussijaamast?) lootes jõuda kella viiesele Foggia bussile (kell oli 16:50). Väljuvaid busse oli seal omajagu, kuid Foggia oma mitte. Samuti polnud seal ühtegi sõiduplaani, ega piletimüügi kohta. Passisin seal natuke aega lolli näoga ja ootasin jumalikku ilmutust...seda ei tulnud :D
Küsisin siis ühtelt bussijuhilt Foggia bussi kohta, mille peale ta jube kiiresti ja pikalt itaalia keeles seletama hakkas. Nii palju sain aru, et olen vales kohas ja pean minema rongijaama ja sealt veel kuhugi edasi. Rongijaamas leidsin infolaua, kus oli inglise keelt rääkiv tüdruk, kes samuti kinnitas, et Foggia buss läheb rongijaama juurest, suure raamatupoe eest. Järgmise bussini oli siis umbes tund aega, nii et mõtlesin, et mis seals ikka, kõnnin ümber rongijaama ja küll ma selle raamatupoe leian. Kõndisin siin umbes 20 min ühes suunas (Naapoli rongijaam on suuuuuur hoone), ei ühtegi raamatupoodi, ega ühtegi peatusesilti. Kõnniteed oli seal üsna nigelad,nii et kohvrivedamine oli korralik katsumus.
Kuna tundus, et olin tulnud valele poole, pöörasin ümber ja hakkasin teisele poole kõndima. Umbes 30min hiljem leidsin lõpuks raamatupoe, mille eest buss pidi väidetavalt minema. Kuna ka seal polnud ühtegi silti ega loogilist kohta bussipeatuseks, küsisin ühelt mehelt enda rahustuseks igaks juhuks, kas Foggia buss ikka läheb sealt...loodetud "Si si" asemel, hakkas ta kätega vehkima, pead raputama ja ülihelikiirusel seletama, kuhu ma hoopis minema peaks. Sel hetkel olin ma küll täiesti lost..keda uskuda ja kust see pagana buss siis ometi läheb? Mul oli veel umbes 15 min aega, hakkas
juba pimedaks minema ja Napolisse ma tõesti öö peale jääda ei tahtnud. Õnneks sõitis Foggia buss seal samas mu nina alt mööda ja kuna buss sõitis tiheda liikluse tõttu agelaselt, jõudsin ruttu oma kompsud võtta ja bussile järgi kõndida/kapata.
Kahe tunni pärast Foggiasse jõudes, oli väike jant ka hosteli leidmisega. Kui olin oma kohvriga Foggia kesklinnale juba ühe auringi oli teinud, jalutasin tuimalt esimesse ettejuhtuvasse hotelli ning palusin admini endale takso kutsuda. Admin oli väga armas ja andis taksojuhile täpsed juhised, kuhu mind viia tuleb. Nii ma siis jõudsingi oma sihtkohta pärast u 20h teel olemist, käed rakkus ja jalad väsinud, aga süda rahul, sest juba esimesel hinnangul oli Foggia palju ilusam ja hubasam linn kui Napoli. Hosteli akast paistvad palmid tegid mulle eriti palju rõõmu ja uinusin üsna rahuliku südamega.
juba pimedaks minema ja Napolisse ma tõesti öö peale jääda ei tahtnud. Õnneks sõitis Foggia buss seal samas mu nina alt mööda ja kuna buss sõitis tiheda liikluse tõttu agelaselt, jõudsin ruttu oma kompsud võtta ja bussile järgi kõndida/kapata.
Kahe tunni pärast Foggiasse jõudes, oli väike jant ka hosteli leidmisega. Kui olin oma kohvriga Foggia kesklinnale juba ühe auringi oli teinud, jalutasin tuimalt esimesse ettejuhtuvasse hotelli ning palusin admini endale takso kutsuda. Admin oli väga armas ja andis taksojuhile täpsed juhised, kuhu mind viia tuleb. Nii ma siis jõudsingi oma sihtkohta pärast u 20h teel olemist, käed rakkus ja jalad väsinud, aga süda rahul, sest juba esimesel hinnangul oli Foggia palju ilusam ja hubasam linn kui Napoli. Hosteli akast paistvad palmid tegid mulle eriti palju rõõmu ja uinusin üsna rahuliku südamega.
No comments:
Post a Comment