Me oleme tänase päeva seisuga Lauriga kaks kuud koos elanud.. Kaks naerurohket, rutiinset ja idülliliselt igavat elu.  Iga päev on täis pisikesi avastusi. Need on väheolulised ja samas väga armsad tähelepanekud üksteise harjumuste kohta, nt (tõsine!)diskussioon selle üle, mis järjkorras käivad võileiva peale juust ja sink, või Lauri hämmastus kuidas on võimalik süüa suppi ja siis pärast smuutit peale rüübata.

Taustalugu: https://www.youtube.com/watch?v=EPNgq4ZRxKg

Ebameeldivaid täheldusi on muidugi ka. Ma olen alati mõelnud, et ma olen malbe ja mõistlik naiska, aga märkasin, et mul on vahel täiesti ilma põhjuseta vastikult vinguv toon. Lauri muidugi kiidab, et ma seda ise kohe tähele panen, aga tahaks ikka, et mu aju pigem enne reageeriks. Ma muidu suuremat sorti esoteerik ei ole, aga sõnade jõudu usun ma küll ja ma tahan, et meie pesas oleks ikka head võnked.

Taustalugu https://www.youtube.com/watch?v=AO9909uexu8








(ps:tsau, Jette)